Euroopa praegune tehisarupoliitika meenutab Covid-19 algusaegu. Suundumused näitavad, et me liigume kiiresti astmeliselt ülespoole ja tänu Anthropic’u eelvaatele Claude Mythose kohta hakkavad Euroopa liidrid seda tasapisi mõistma. Juhtivates tehisarulaborites kirjutab tehisaru juba praegu enamiku tarkvarast, viib läbi endaga seotud uuringuid ja määratleb ümber kogu küberjulgeoleku. Varsti hakkab AI põhjustama murrangulisi muutusi tööturul, sõjapidamises ja globaalses jõudude tasakaalus. Viimati, kui üks tehnoloogia muutis elu sama põhjalikult nagu tehisaru praegu, kutsusime seda tööstusrevolutsiooniks.
Suurem osa Euroopast ei ole veel mõistnud eelseisva muutuse tempot ja ulatust ning need, kes seda mõistnud on, ei räägi sellest piisavalt kõva häälega. Mugavam on loota, et tehisaru läheb kuidagi iseenesest mööda nagu nohu, sellega seotud riskid ei realiseeru või et nutikus asendab keerulisi kompromisse, mida on vaja kiiresti muutuvas maailmas aja tasemele jäämiseks. Kuid praegu ei ole aeg tavapärase poliitika ajamiseks.
Stsenaarium „Euroopa 2031“ on katse selgitada, mida nähakse Silicon Valley’s, kuid Euroopas mitte. Samal ajal on see katse ärgitada kontinenti tegutsema, et saaksime säilitada sõnaõiguse oma tuleviku üle.
Meie lugu algab 2025. aasta jaanuaris, kui avalikustatakse DeepSeeki mudel R1 ja see kestab kuni 2031. aasta märtsini – selleks ajaks on Euroopa pea täielikult kaotanud võime ise oma rada määrata. Lugu lõpeb 2034. aastal toimuva epiloogiga, milles vaadatakse tagasi valikutele, mis tõid kaasa Euroopa muutumise tähtsusetuks ning alternatiividele, mis on täna, 2026. aasta juunis, veel kättesaadavad.
Meie jutustatud lugu ei ole mõeldud ennustusena. Ent me oleme püüdnud muuta selle sisuliselt järjepidevaks, tehniliselt usutavaks ja seostatavaks täna toimuvate arengutega. Täpsed kuupäevad ja sündmused ei olegi olulised - tähtis on see, et kirjeldatud tulevik oleks piisavalt usutav, et seda väga tõsiselt võtta.
Üks asi on lugeda tehisaru võimalikust mõjust abstraktsel moel, hoopis teine asi on ise seda kogu kehaga tunda. Seetõttu oleme kirjutanud „Euroopa 2031“ novellilaadse loona, mida jutustatakse kahe väljamõeldud tegelase silmade läbi. Ent oleme hoidnud nende kogetud sündmusi võimalikult realistlikena ega kavatsegi kriitika eest väljamõeldise kilbi taha peitu pugeda. Peaaegu kindlasti oleme me millestki valesti aru saanud ja ootame siiralt igasugust sisulist tagasisidet. Kui meie lugu tekitab laiemat ja pakilisemat arutelu maailma muutva tehisaru ja Euroopa rolli üle selles muutuses, olemegi saavutanud suure osa eesmärgist, mille enda jaoks püstitasime.
Stsenaariumi „Euroopa 2031“ kirjutas väike rühm tehisaru-uurijaid, mõttekodade analüütikuid ja investoreid, kes on kogu oma karjääri jooksul tegutsenud eesrindliku tehisaru ja Euroopa poliitika ristumiskohas. Meie hulgas on inimesi, kes on nõustanud poliitilisi liidreid, aidanud kujundada Euroopa tehisarualast õigusloomet, olnud Saksamaa ja Madalmaade riiklike tehisarustrateegiate kaasautoriteks, ehitanud eesrindlikke tehisarumudeleid, investeerinud juhtivatesse Euroopa tehisaruettevõtetesse ning panustanud rahvusvahelise tehisaru ohutuse aruande (International AI Safety Report) põhilisse kirjutamismeeskonda.
Kõik kaasautorid osalesid isiklikus kvaliteedis ning väljendatud seisukohad ei pruugi kajastada nende praeguste või endiste tööandjate või seotud organisatsioonide seisukohti.
Soovime tänada mitut inimest, kelleta „Euroopa 2031“ poleks saanud teoks. Keegi neist ei pruugi tingimata nõustuda meie kirjeldatud sündmuste ja soovitustega ning kõik vead on üksnes meie endi süü.
Esiteks Tom Chivers, kelle kirjutatu muutis kuiva stsenaariumi köitvaks looks, mida on rõõm lugeda, ning kes salvestas ka loo audioversiooni.
Teiseks Daniel Kokotajlo, Thomas Larsen ja kogu ülejäänud AI Futures Projecti meeskond. „AI 2027“ oli meie tekstile oluliseks inspiratsiooniks ning loodame, et oleme selle juurutatud vormingule au teinud (projekt „Euroopa 2031“ ei ole „AI 2027“-ga kuidagi seotud).
Kolmandaks Anton Leicht, kelle strateegilised ettepanekud kujundasid suuresti loo lõplikku ülesehitust.
Neljandaks Chloé Touzet ja Bálint Pataki, kelle poliitilised ja institutsionaalsed teadmised muutsid stsenaariumi märksa realistlikumaks.
Viiendaks Katy Sexton, kelle abi kommunikatsiooni ja meediasuhtluse vallas oli määrava tähtsusega, et „Euroopa 2031“ jõuaks publikuni, kelleni me lootsime jõuda.
Lisaks soovime tänada abi ja tagasiside eest järgmisi inimesi:
Ben Harack, Daniel Privitera, Harry Law, Henry Papadatos, Jaime Sevilla, Jan-Willem van Putten, Oscar Delaney, Philip Trippenbach, Pieter Garicano, Sander Volten, Charles Martinet ja Tim Rocktäschel.
Kirjutasime selle loo, sest Euroopa on meile sügavalt südamelähedane ja sest usume, et tugev Euroopa on parema maailma jaoks oluline. Me ei ole huvitatud ei hüpest ega küünilisusest. Paljud nutikad ja hästi informeeritud inimesed Silicon Valley’s on kontinendi juba maha kandnud, olles veendunud, et selle allakäik on otsustatud ja pöördumatu. Mõned meie USA kolleegidest küsivad, miks me ei koli Californiasse, kuni see veel võimalik on. Me keeldume sellise saatusega leppimast. Kuigi nende argumendid on veenvad, leiame, et nad kannavad Euroopa tugevad küljed liiga kiiresti maha. Usume, et Euroopa suudab seda tehnoloogiat veel suunata, selle asemel et lasta sellel ennast suunata – ent ainult juhul, kui ta leiab selleks tahtejõu. Loodame, et see stsenaarium aitab seda tahtejõudu koguda.
Selgeimad signaalid selle kohta, mis tehisaru valdkonnas järgmisena tuleb, pärinevad Silicon Valley eliidi tihedast võrgustikust – ringkondadest, mille vastu eurooplased sageli pahameelt tunnevad ja mida nad otsustavad eirata. San Franciscos elab palju nutikaid ja heatahtlikke tehisaru-eksperte. Kuid seal elab ka mõni suurte tehnoloogiaettevõtete tegevjuht, kes on käitunud moraalselt taunitavalt, esitanud minevikus faktiliselt vääraid väiteid ja kes teenivad tehisarubuumilt korralikku kasumit. Miski sellest ei tähenda siiski, et neil oleks tehisaru osas õigus – tegelikult on nende ennustused vananenud palju paremini kui Euroopa tehisaru-skeptikute omad. Peame ülioluliseks jätkata nende inimeste kuulamist, kes on tehnoloogiale kõige lähemal, hoolimata nende huvide konfliktist. Me peaksime nende väiteid kriitiliselt uurima, kuid mitte käest ära lükkama. See, et tehisaruettevõtted ütlevad, et väljas paistab päike, ei tähenda, et õues oleks pime.
Mõistame, et meie stsenaarium keskendub peaaegu eranditult Euroopa suveräänsusele ja puudutab vaid põgusalt paljusid muid tehisaru-ülemineku aspekte, millest mõned on vaieldamatult pakilisemad. See oli teadlik valik. Usume, et Euroopa peab säilitama oma tegutsemisvõime ja mõjuvõimu, kui ta tahab üldse midagi ära teha, sealhulgas maandada tehisaru riske.
Asusime selle projekti kallale osaliselt seetõttu, et arvame, et tugevama tegutsemisvõimega Euroopa viib praeguses olukorras turvalisema ja parema tehisaru-üleminekuni. Euroopal on tugev kogemus põhiõiguste ja väärtuste kaitsjana, sealhulgas tehisaru valdkonnas. Toetame kindlalt tehisarumääruse (AI Act) üldotstarbelise tehisaru tegevusjuhendit ja ELi eksperdijuhitud protsessi, mis selleni viis. Usume, et tugev Euroopa võib toimida vastutustundlikuma ja positiivse summaga vastukaaluna suurriikidele, samas kui nõrk Euroopa seda ei suuda.
Oleme tehisaru turvalisusest ja ohutusest varemgi avameelselt rääkinud. Igasuguse väärtõlgenduse vältimiseks olgem täiesti selged: usume, et on tõsine võimalus, et arenenud tehisaru läheb tõsiselt valesti, olgu siis küber- või bioloogilise väärkasutuse, võimu äärmusliku koondumise või selle tõttu, et tehisarusüsteeme ei õnnestu inimväärtustega kooskõlla viia. Halvimal juhul võib see viia inimkonna väljasuremise või selle püsiva võimetuks muutmiseni.
Neid riske käsitletakse laialdaselt, sealhulgas sellistes autoriteetsetes teostes nagu rahvusvaheline tehisaru ohutuse aruanne (International AI Safety Report). Meie lugu ei ole sugugi katse neid maha kanda. Pigem loodame anda Euroopale jõudu, et ta saaks muu hulgas neid riske maandada tugevuse positsioonilt.
Suurema osa tööst selle stsenaariumi kallal tegid inimesed oma vabal ajal. Arq Foundation – kus töötavad kaasautorid Daan Juijn ja Alex Petropoulos – pakkus piiratud rahastust selliste asjade jaoks nagu veebisait ja professionaalne tõlge. Me ei saanud tehisarutööstuselt mingit rahastust ja meil puudub kasumimotiiv. Autorite rühm hõlmab teadlikult mõttekodade analüütikuid, akadeemikuid, tehnilisi uurijaid ja investoreid, et koondada kokku lai valik vaatenurki.
Euroopa tegutsemisvõime taastamine on tohutu pingutus. Kuigi paljud juba teevad selle nimel kõvasti tööd, on vaja palju rohkem hääli: mõtteliidritest ja kogukonna ülesehitajatest kuni teadusideede ja tegevuskava kujundamiseni, kohapealsete poliitiliste tegijate ja rahastajateni, kes kõike eelnevat kiirendaksid. Selle valdkonna käivitamiseks on meil vaja andekaid inimesi, kapitali ja ideid. Kui sul on neist üks, kuid teised puuduvad, võta meiega palun ühendust aadressil [email protected] ja me püüame sind kokku viia kaastöötajate ja heategevuslike rahastajatega, kes on sellest valdkonnast huvitatud. Mitmega oleme juba ühenduses.
Kui märkasid midagi, mille me kahe silma vahele jätsime, soovid rääkida mõne autoriga või sul on küsimus, millele eespool ei vastatud – kirjuta meile allpool oleva vormi kaudu või aadressil [email protected].