Kokkuvõte

Tehisaru praegune arengusuund nõuab sõjajärgselt Euroopalt kõige ambitsioonikamat poliitilist tegevuskava ajaloos. Kui me seda kohe ellu ei vii, kaotab Euroopa võime oma tulevikku kujundada. Me jääme majanduslikult ja poliitiliselt kõrvale väärtustega, mida me ei suuda kaitsta, sotsiaalhoolekandesüsteemidega, mida me ei suuda enam rahastada, riskidega, millega me ei suuda toime tulla ja Liiduga, mida me ei suuda säilitada.

„Euroopa 2031“ on viieaastane stsenaarium Euroopa eelseisva tähtsusetuks muutumise kohta. Selles kirjeldatakse, kuidas tehisaru seda tagant tõukab ja mida saaks veel teha, seda suunda muuta.

Selleks et mõista, kuidas on Euroopal oht eelseisvat tehisarurevolutsiooni maha magada, läheb lugu kõigepealt tagasi aastasse 2025 ja vaatleb kolme asja, mida Euroopa valesti arvestas. Euroopa hindas valesti tehisaru arenemise kiirust. Euroopa hindas valesti, kui palju muutusi see kaasa toob. Ja Euroopa hindas valesti oma võimet sammu pidada.

Kuidas me siia jõudsime – jaanuar 2025 kuni juuni 2026

Euroopa hindab valesti tehisaru kiirust ja ulatust ning rida mõistlikuna näivaid otsuseid ainult süvendab sõltuvust.

Mis võib juhtuda edasi – august 2026 kuni märts 2031

Euroopa panustab veelgi enam suveräänsusele, kuid unustab mõjuvõimu suurendamise, samal ajal eskaleerub USA ja Hiina vaheline tehisaru-võidujooks.

Miks Euroopa mudel tavapärast tegevust jätkates kokku kukub

Tehisaru mõju on samaväärne tööstusrevolutsiooni omaga või isegi ületab selle, kuid see jõuab kätte pigem aastate kui aastakümnete jooksul. Euroopa hetkereaktsioon on kümme kuni sada korda liiga tagasihoidlik ja suunatud valele sihtmärgile. Liiga sageli käsitletakse suveräänsust kui leppimist Euroopa ebapiisavate lahendustega. Samal ajal loodetakse, et väärtuslikud, kuid ebatõenäolised ambitsioonikad projektid tasuvad ennast ära. Tegelikkuses nõuab see mõjuvõimu ja valmisolekut teha ebameeldivaid kompromisse. Mõjuvõim tuleneb asendamatusest, mitte poolikust iseseisvusest. Üksiti tähendab see ka otsustamist, millistest harjumustest tuleb loobuda selliste põhimõtete kaitsmiseks, mille üle läbirääkimisi ei peeta – inimväärikus ning võrdsus ja vabadus kujundada Euroopa tulevikku.

Stsenaariumis „Euroopa 2031“ kirjeldatud läbikukkumine puudutab stiimuleid ja institutsioone, mitte üksikisikuid. Üheski osas ei nõuta meie juhtidelt pahauskset tegutsemist. Vastupidi, just need asjad, mis rahulikumatel aegadel Euroopat hästi teenisid, töötavad nüüd talle vastu. 27 liikmesriigiga Liit ehitati üles konsensuse ja hoolika menetluse abil. Ent ajasurve all muutuvad needsamad asjad põhjusteks talumatute tõdedega silmitsi seismise edasilükkamiseks. Tundub, et liigvarane tegutsemine lõpetab poliitikute karjääri ja institutsioonid ei suuda tehnoloogia arenguga sammu pidada. Iga otsus tundub eraldi võetuna mõistlik, kuid kokkuvõttes on Euroopa lõhkise küna ees, säilitades küll oma menetlused, kuid kaotades oma põhimõtted.

Mida Euroopa ikkagi teha saaks

Aega on küll vähe, kuid me usume, et Euroopa kurssi saab veel muuta. Algatuseks pakume välja alljärgnevalt toodud viis soovitust.

  1. Võimaldada ulatuslikke investeeringuid arvutusvõimsusse ja selle aluseks olevatesse tarneahelatesse. Mobiliseerida avalikku ja erakapitali määral, mida Euroopa pole rahuajal varem proovinud ning suunata see tehisaruvaldkonna alustaladesse - energiasse, pooljuhtidesse ja andmekeskustesse. Kümnete gigavattide suuruse arvutusvõimsuse toomine Euroopa pinnale nõuab konkreetseid majandusvööndeid, sihipärast energiapoliitikat ja põhjalikult lihtsustatud lubade väljastamise korda. Euroopa üksi ei suuda seda üles ehitada ning peaks tegema koostööd Ameerika teenusepakkujatega tingimustel, mis hoiavad kogu taristu Euroopa jurisdiktsiooni all ja tagavad kindla juurdepääsu tipptasemel tehisarule.
  2. Luua ühiseid eesmärke jagavatest keskmise suurusega riikidest tehisarupõhine koalitsioon. Euroopa riigid ei ole üksi. Ka paljud teised keskmise suurusega riigid seisavad silmitsi sarnaste väljakutsetega. Lisaks Euroopa Liidu põhisele koostööle peaksid Madalmaad, Saksamaa ja Prantsusmaa looma väikese ja paindliku koalitsiooni ka selliste riikidega nagu Norra, Ühendkuningriik, Kanada, Jaapan ja Lõuna-Korea. Igaühel neist on tehisaru tarneahelas oluline positsioon. Selle alla kuuluvad talendid, arvutusvõimsus ja pooljuhtidega seotud pudelikaelad, mida kõiki saab muuta ühiseks mõjuvahendiks, et tagada juurdepääs tipptasemel tehisarule või nõuda turvalisemaid ja usaldusväärsemaid mudeleid. Tugev koalitsioon võib ka olla vahendajaks USA ja Hiina vahel ja see võibki osutuda selle liidu kõige olulisemaks rolliks.
  3. Reformida tööturgu tehisaru kasutuselevõtuks. Taani eeskujul kasutusele võetud turvalise paindlikkuse mudel võimaldab ettevõtetel tehisaru põhjalikumalt kasutusele võtta, kaitstes samal ajal ümberõppe ja toimetulekutoetuse abil töötajaid, kelle töökoht tänu tehisaru kasutuselevõtule kaob. Püüd säilitada töökohti muutumatuna toob kaasa ohu, et need lähevad kiiremini üle tehisaru kasutusele võtnud välismaistele konkurentidele. Püsivam lahendus on tehisaru levikut suunata (mitte takistada) ning jagada kasud õiglaselt.
  4. Laiendada Euroopa tugevaid külgi robootika ja tööstusliku tehisaru valdkonnas. Kuigi tundub ebatõenäoline, et Euroopa suudaks veel konkureerida märkimisväärselt suurte keelemudelite (LLM) valdkonnas, võib ta siiski mängida võtmerolli eelseisvas põhjalikus muutuses füüsilise tehisaru valdkonnas. See eeldab Euroopa tootjatele suunatud välisinvesteeringute kontrollimist, tööstusandmete ja protsessiteadmiste avaldamist kodumaistele tehisaruarendajatele, Euroopa paljulubavate ettevõtete laienemist takistavate kitsaskohtade kõrvaldamist ning partnerlussuhete loomist Ameerika ettevõtetega, mis toovad püsivat kasu, mitte ühekordseid juhuslikke tulusid.
  5. Pakkuda välja positiivne visioon selle kohta, mida tehisaru saab teha ühiskonna hüvanguks. Üksnes jutt sellest, mida Euroopa kõik kaotada võib, ei suuda viia ellu vajalikke reforme. Paljud valijad suhtuvad tehisarusse juba praegu vaenulikult ega ole valmis taluma aastaid kestvaid tehisarust tulenevaid murrangulisi muutusi pelgalt millegi meeltega tajumatu halvema variandi vältimiseks. Kuigi me ei ole siin püüdnud töötada välja positiivset visiooni, usume me, et Euroopa vajab seda hädasti. Selle kujundamisel on oma roll nii altpoolt tulevatel ühiskondlikel liikumistel kui ka poliitilistel liidritel.