Kokkuvõte

Tehisaru praegune arengusuund nõuab sõjajärgselt Euroopalt kõige ambitsioonikamat poliitilist tegevuskava ajaloos. Kui me seda kohe ellu ei vii, kaotab Euroopa võime oma tulevikku kujundada. Me jääme majanduslikult ja poliitiliselt kõrvale väärtustega, mida me ei suuda kaitsta, sotsiaalhoolekandesüsteemidega, mida me ei suuda enam rahastada, riskidega, millega me ei suuda toime tulla ja Liiduga, mida me ei suuda säilitada.

„Euroopa 2031“ on viieaastane stsenaarium Euroopa eelseisva tähtsusetuks muutumise kohta. Selles kirjeldatakse, kuidas tehisaru seda tagant tõukab ja mida saaks veel teha, seda suunda muuta.

Selleks et mõista, kuidas on Euroopal oht eelseisvat tehisarurevolutsiooni maha magada, läheb lugu kõigepealt tagasi aastasse 2025 ja vaatleb kolme asja, mida Euroopa valesti arvestas. Euroopa hindas valesti tehisaru arenemise kiirust. Euroopa hindas valesti, kui palju muutusi see kaasa toob. Ja Euroopa hindas valesti oma võimet sammu pidada.

Kuidas me siia jõudsime – jaanuar 2025 kuni juuni 2026

Euroopa hindab valesti tehisaru kiirust ja ulatust ning rida mõistlikuna näivaid otsuseid ainult süvendab sõltuvust.

• DeepSeek jõuab tipptasemeni odavalt ja Euroopa teeb sellest vale järelduse.** 2025. aasta alguses peetakse Hiina mudelit R1 tõendiks, et (Ameerikale) järele jõudmine on ei maksa eriti midagi ja arvutusvõimsus pole peaaegu üldse oluline. Ja see mõte lohutab. Kuid tõhusus ja arvutusvõimsus täiendavad teineteist, mitte ei asenda – kiipide suurem hulk muudab nutikate otseteede leidmise lihtsamaks ja DeepSeeki arengut piirabki just see, et Hiina ei saa importida AI kiipe.
• Tippkohtumisel AI Action Summit loobitakse peamiselt tühje sõnu.** Pariisis toimuval tehisaru käsitleval tippkohtumisel kuulutab Euroopa Liit välja 200 miljardi euro suuruse tehisarufondi, mis koosneb peamiselt ümberkanditud finantsvahenditest ja loodetavatest erainvesteeringutest ning see ei pääse USA tegelikele kulutustele isegi mitte ligilähedale. Hüüdlauseks saab „suveräänsus“, kuid tegelikud meetmed on jõuetud ja väldivad keerulisi kompromisse.
• GPT-5 valmistab pettumuse ja levima hakkab jutt „mullist“.** Kui OpenAI GPT-5 ei vasta ootustele, tõlgendavad Euroopa skeptikud seda kinnitusena „tehisarumullist“ ning hoog raugeb. Ent pilguulatusest kaugemal käib hoopis vastupidine tegevus - Silicon Valley programmeerijad alustavad tarkvaratehnoloogia automatiseerimist ning juhtlaborid hakkavad järgmise põlvkonna loomiseks kasutama omaenda mudeleid.
• Juhid ei võta tööriistu kasutusele.** Enamikule Euroopa riigiteenistujatest keelatakse andmekaitse taha pugedes juurdepääs tipptasemel süsteemidele ning vähesed neist oskavad koode kirjutada. Selle tulemusena ei saa need, kelle ülesandeks on tehnoloogiat reguleerida ja juhtida, sellest sageli piisavalt hästi aru.
• Juurdepääs muutub teeneks, mitte õiguseks.** 2026. aasta keskpaigaks on mõned Euroopa liidrid oma varasemat skeptitsismi revideerinud. Anthropic’u mudel Claude Mythos, mille avalikkuse ette toomist edasi lükati, osutub piisavalt suutlikuks küberjulgeoleku ümberkujundamisel. Euroopa jäetakse esialgu selle ümber moodustatud kaitsekoalitsioonist välja. Varsti pärast seda suunab USA presidendi korraldus uued tipptasemel mudelid salastatud läbivaatamisele. Niimoodi võimaldatakse Washingtonil valida, millistele „usaldusväärsetele partneritele“ need esmajärjekorras antakse.
• Euroopa mõistab, et tal pole käes kuigipalju trumpe.** Kuna Euroopa kontrollib vaid viite protsenti tehisaru arvutusvõimsusest maailmas ja Ameerika kontrollib samal ajal kaheksakümmend protsenti, puudub Euroopal eriline mõjuvõim nõuda juurdepääsu tipptasemel tehisarule. Vastuseks sellele on positiivsust kiirgav tehnoloogilise suveräänsuse pakett, mis on lõpuks siiski liiga väike ja jääb oluliselt hiljaks.

Mis võib juhtuda edasi – august 2026 kuni märts 2031

Euroopa panustab veelgi enam suveräänsusele, kuid unustab mõjuvõimu suurendamise, samal ajal eskaleerub USA ja Hiina vaheline tehisaru-võidujooks.

• 2027: Mythose tasemel avatud lähtekoodiga mudel vallandab lunavara-laine ning suveräänsuspoliitika annab tagasilöögi.** Saksamaa ja Prantsusmaa on just esitanud seaduseelnõu, mis nõuab üksnes Euroopa tehisaru kasutamist oluliste avaliku sektori töökoormuste jaoks. Nii et kui ründesuutlikkus on kättesaadav igale soovijale, lülitatakse just need organisatsioonid, kes vahetasid ameeriklaste teenuse eelnevalt välja Euroopa pakkujate vastu (ja kasutavad seetõttu tipptasemest kaugele maha jäävaid kaitsemeetmeid) oma süsteemidest välja ja nad peavad maksma lunaraha. Laine vaibub alles siis, kui nii USA kui ka Hiina keelustavad avatud lähtekoodiga tipptasemel mudelid, mis muudab Euroopa ameeriklaste suletud mudelitest sõltuvamaks kui kunagi varem.
• 2028: tehisaru lõpetab mõtlemise inimesele arusaadavas keeles ning Washington sunnib hollandlasi katkestama ASML-i eksporti Hiinasse.** Suutlikkuse hüppeline kasv muudab seadusandjate kasutatud järelevalvevahendid kasutuskõlbmatuks ning Euroopa Liidu Tehisaruametil (mis on algatanud menetluse juba kahe Ameerika arendaja vastu) pole võimalik seadusi väljastada. Kui hollandlasi survestatakse katkestama ASML-i vanemate DUVi-seadmete eksporti Hiinasse, ei kipu teised liikmesriigid neid just eriti toetama. Madalmaad annavad järele ja Euroopa ei suuda ameeriklastelt vastutasuks midagi välja kaubelda.
• 2029: USA hakkab juurdepääsu tipptasemel tehisarule piirama riikide kaupa ning majanduslikud erinevused süvenevad.** Suurenev arvutusvõimsuse puudus jõuab kriitilise punktini ning USA piirab tipptasemel järeldusteenust mitmetasemelise riigipõhise süsteemi kaudu, mis jätab suurema osa võimsusest ameeriklastele endile ja mõnele valitud liitlasele. Suurem osa Euroopast satub teisele tasemele ja vaatab pealt, kuidas USA pilveteenusepakkujate eraldatav arvutusvõimsus väheneb poole võrra. Kui Euroopa Liit sirutab käe esimese taseme riikide staatuse saamiseks nn kaubandus-bazooka järele, jääb hääletamisel kvalifitseeritud enamus saavutamata. Euroopa SKP kasv hakkab Ameerika omast järsult kaugenema, sest Euroopal ei ole tehisarutehnoloogias erilist osalust, tehnoloogia võetakse kasutusele aeglasemalt ja Euroopa saab vaid piiratud juurdepääsu tipptasemel mudelitele, mis juhivad momendil suurt osa majandusest.
• 2030: Välismaa on Euroopa tühjaks pigistanud, sest ettevõtted on konkurentsis alla jäänud ja tööstus üles ostetud.** 2030. aastaks on USA ja Hiina sattunud võidujooksu, mis on mõlema poole jaoks üha enam eksistentsiaalse tähtsusega. Hiinlaste võidu ärahoidmiseks robootikavaldkonnas ostab USA juhtiv tehisaruettevõte üles Euroopa raskustes olevad autotootjaid ja tööriistade valmistajaid. Nii saadakse endale nende tootmisruumid ja tööstusandmed ning muudetakse autotehased robotitehasteks. Töötus tõuseb, kuna automatiseerimine muutub üha levinumaks ja paremini varustatud välismaised ettevõtted suruvad Euroopa ettevõtted konkurentsist välja. Prantsusmaa võlg kasvab spiraalselt, kuna sotsiaalkulud tõusevad ja maksubaas kahaneb. Lõuna-Euroopa langeb samasse allakäiguspiraali, euro satub püsiva surve alla ja Liit hakkab lagunema. Hiina krediidilimiidid pudenevad üle kogu maailmajao, ostes endale hea tahet ja püüdes Euroopat Washingtonist lahti rebida.
• 2031: Washington astub samme ASML-i üle võtmiseks ja Euroopa seisab silmitsi kolme kohutava valikuga.** 2031. aastaks on võim koondunud rohkem kui kunagi varem ajaloo jooksul. Inimkonna tuleviku üle otsustab käputäis inimesi San Franciscos, Washingtonis ja Pekingis. Ainus trumpkaart, mis Euroopal veel käes on, on ASML. See on ainus pudelikael, millest kogu tehisaru-võidujooks läbi kulgeb. Euroopa triivi Hiina poole jälgiv Valge Maja otsustab, et vajab ettevõtte üle otsest kontrolli ja esitab ultimaatumi. Kuna Euroopal ei ole õnnestunud endale luua mitte mingit mõjuvõimu, peab ta valima, kas saada Ameerika protektoraadiks, anda tulevik Hiina kätesse või kuhtuda isolatsioonis.

Miks Euroopa mudel tavapärast tegevust jätkates kokku kukub

Tehisaru mõju on samaväärne tööstusrevolutsiooni omaga või isegi ületab selle, kuid see jõuab kätte pigem aastate kui aastakümnete jooksul. Euroopa hetkereaktsioon on kümme kuni sada korda liiga tagasihoidlik ja suunatud valele sihtmärgile. Liiga sageli käsitletakse suveräänsust kui leppimist Euroopa ebapiisavate lahendustega. Samal ajal loodetakse, et väärtuslikud, kuid ebatõenäolised ambitsioonikad projektid tasuvad ennast ära. Tegelikkuses nõuab see mõjuvõimu ja valmisolekut teha ebameeldivaid kompromisse. Mõjuvõim tuleneb asendamatusest, mitte poolikust iseseisvusest. Üksiti tähendab see ka otsustamist, millistest harjumustest tuleb loobuda selliste põhimõtete kaitsmiseks, mille üle läbirääkimisi ei peeta – inimväärikus ning võrdsus ja vabadus kujundada Euroopa tulevikku.

Stsenaariumis „Euroopa 2031“ kirjeldatud läbikukkumine puudutab stiimuleid ja institutsioone, mitte üksikisikuid. Üheski osas ei nõuta meie juhtidelt pahauskset tegutsemist. Vastupidi, just need asjad, mis rahulikumatel aegadel Euroopat hästi teenisid, töötavad nüüd talle vastu. 27 liikmesriigiga Liit ehitati üles konsensuse ja hoolika menetluse abil. Ent ajasurve all muutuvad needsamad asjad põhjusteks talumatute tõdedega silmitsi seismise edasilükkamiseks. Tundub, et liigvarane tegutsemine lõpetab poliitikute karjääri ja institutsioonid ei suuda tehnoloogia arenguga sammu pidada. Iga otsus tundub eraldi võetuna mõistlik, kuid kokkuvõttes on Euroopa lõhkise küna ees, säilitades küll oma menetlused, kuid kaotades oma põhimõtted.

Mida Euroopa ikkagi teha saaks

Aega on küll vähe, kuid me usume, et Euroopa kurssi saab veel muuta. Algatuseks pakume välja alljärgnevalt toodud viis soovitust.

1. Võimaldada ulatuslikke investeeringuid arvutusvõimsusse ja selle aluseks olevatesse tarneahelatesse. Mobiliseerida avalikku ja erakapitali määral, mida Euroopa pole rahuajal varem proovinud ning suunata see tehisaruvaldkonna alustaladesse - energiasse, pooljuhtidesse ja andmekeskustesse. Kümnete gigavattide suuruse arvutusvõimsuse toomine Euroopa pinnale nõuab konkreetseid majandusvööndeid, sihipärast energiapoliitikat ja põhjalikult lihtsustatud lubade väljastamise korda. Euroopa üksi ei suuda seda üles ehitada ning peaks tegema koostööd Ameerika teenusepakkujatega tingimustel, mis hoiavad kogu taristu Euroopa jurisdiktsiooni all ja tagavad kindla juurdepääsu tipptasemel tehisarule.
2. Luua ühiseid eesmärke jagavatest keskmise suurusega riikidest tehisarupõhine koalitsioon. Euroopa riigid ei ole üksi. Ka paljud teised keskmise suurusega riigid seisavad silmitsi sarnaste väljakutsetega. Lisaks Euroopa Liidu põhisele koostööle peaksid Madalmaad, Saksamaa ja Prantsusmaa looma väikese ja paindliku koalitsiooni ka selliste riikidega nagu Norra, Ühendkuningriik, Kanada, Jaapan ja Lõuna-Korea. Igaühel neist on tehisaru tarneahelas oluline positsioon. Selle alla kuuluvad talendid, arvutusvõimsus ja pooljuhtidega seotud pudelikaelad, mida kõiki saab muuta ühiseks mõjuvahendiks, et tagada juurdepääs tipptasemel tehisarule või nõuda turvalisemaid ja usaldusväärsemaid mudeleid. Tugev koalitsioon võib ka olla vahendajaks USA ja Hiina vahel ja see võibki osutuda selle liidu kõige olulisemaks rolliks.
3. Reformida tööturgu tehisaru kasutuselevõtuks. Taani eeskujul kasutusele võetud turvalise paindlikkuse mudel võimaldab ettevõtetel tehisaru põhjalikumalt kasutusele võtta, kaitstes samal ajal ümberõppe ja toimetulekutoetuse abil töötajaid, kelle töökoht tänu tehisaru kasutuselevõtule kaob. Püüd säilitada töökohti muutumatuna toob kaasa ohu, et need lähevad kiiremini üle tehisaru kasutusele võtnud välismaistele konkurentidele. Püsivam lahendus on tehisaru levikut suunata (mitte takistada) ning jagada kasud õiglaselt.
4. Laiendada Euroopa tugevaid külgi robootika ja tööstusliku tehisaru valdkonnas. Kuigi tundub ebatõenäoline, et Euroopa suudaks veel konkureerida märkimisväärselt suurte keelemudelite (LLM) valdkonnas, võib ta siiski mängida võtmerolli eelseisvas põhjalikus muutuses füüsilise tehisaru valdkonnas. See eeldab Euroopa tootjatele suunatud välisinvesteeringute kontrollimist, tööstusandmete ja protsessiteadmiste avaldamist kodumaistele tehisaruarendajatele, Euroopa paljulubavate ettevõtete laienemist takistavate kitsaskohtade kõrvaldamist ning partnerlussuhete loomist Ameerika ettevõtetega, mis toovad püsivat kasu, mitte ühekordseid juhuslikke tulusid.
5. Pakkuda välja positiivne visioon selle kohta, mida tehisaru saab teha ühiskonna hüvanguks. Üksnes jutt sellest, mida Euroopa kõik kaotada võib, ei suuda viia ellu vajalikke reforme. Paljud valijad suhtuvad tehisarusse juba praegu vaenulikult ega ole valmis taluma aastaid kestvaid tehisarust tulenevaid murrangulisi muutusi pelgalt millegi meeltega tajumatu halvema variandi vältimiseks. Kuigi me ei ole siin püüdnud töötada välja positiivset visiooni, usume me, et Euroopa vajab seda hädasti. Selle kujundamisel on oma roll nii altpoolt tulevatel ühiskondlikel liikumistel kui ka poliitilistel liidritel.